1.Õppekava nimetus

Eesti keele A2-taseme eksamiks ettevalmistav kursus.

2.Õppekavarühm

Võõrkeeled ja –kultuurid. Eesti keel võõrkeelena. Õppetöö toimub vene ja eesti keele baasil.

Sihtrühm : täiskasvanud, kes soovivad alustada eesti keele õpingutega. Õpperühma suurus on tavaliselt 8-10 inimest. ( Projektis vastavalt projekti tingimustele).

Õppekava koostamisel oleme järginud Keeleseaduse Lisas 1 sätestatud A2 keeleoskustaseme kirjeldust ning Euroopa Keelemapi A2-taseme keeleokuse kirjeldust  „Iseseisev keelekasutaja. A2-taseme eesti keele oskus“.

3.Õpiväljundid

Koolituse lõpuks õppija: 

• tunneb ja kasutab eesti keele põhisõnavara, mis võimaldab tal suhelda tüüpsituatsioonides.

• saab aru lihtsast kõnest ning loeb lihtsamat teksti.

• annab teavet enda ning teiste kohta.

• kirjeldab lühidalt igapäevaelu, kodu ning tööga seotud fakte.

• jutustab lühidalt oma hobidest, edastab lühidalt mingit infot.

• õnnitleb tähtpäevade puhul, kutsub külla.

• tellib toitu, esitab küsimusi toidu kohta (küsida toiduretsepte jne.)

• kirjeldab oma kodukanti, edastab infot ilma kohta.

• annab infot enda tervise kohta, saab hakkama tervishoiuasutuses.

• avaldab oma soove teenindusasutustes.

• küsib teed, hangib infot transpordi-, reisi- ja öömajavõimaluste jms kohta.

• küsib ning jutustab lühidalt mingist kultuurisündmusest.

• suhtleb suhtlusportaalis, edastab lühiinfot (meilis, facebookis, skype-s ). 
*paneksin juurde kellaaja kasutamine igapäevasuhtluses / mis kellast?, mis kellani?, mis kellaks?

Grammatikas

• tunneb isikulisi asesõnu;

Koolituse eesmärgid

• pöörab tegusõnu olevikus, minevikus;

• kasutab suulises ja kirjalikus eneseväljenduses reeglipäraseid kohakäändeid;

• kasutab igapäevasuhtluses sagedamini esinevaid küsisõnu;

• teab põhi- ja järgarvsõnu ning oskab neid kasutada nimetavas ja omastavas käändes 

A2- taseme keeleoskuse omandamine vastavalt keeleseaduse Lisas 1 sätestatud keeleoskustaseme A2 kirjeldusele, Euroopa Keelemapi A2- taseme keeleokuse kirjeldusele „Iseseisev keelekasutaja.  A2-taseme eesti keele oskus“  ning eesti keele A2- taseme eksami sooritamiseks ettevalmistamine. 

Koolituse tulemusel õppija omab ettevalmistust A2-taseme eksami sooritamiseks.

Koolituse tulemusel on õppija omandanud oskuse kõneleda ja kirjutada eesti keeles lihtsamaid lauseid ja tekste. Õppija saab hakkama eestikeelses keskkonnas.

Õppemeetodid

A2- taseme õpe tugineb kommunikatiivsele keeleõppemeetodile.

Rollimängud, video vaatamine ja analüüsimine, kuulamis- ja tõlkeharjutused, grupi- ja paaristöö, iseseisev töö jm.

4. Õpingute alustamise tingimused

1. A2-tasemel kursustel osalemiseks on eelduseks A1-tasemel keeleoskus.

2. Peab olema sooritatud koolitusfirmasisene test ning läbitud vestlus. 

3.Testi ning vestluse põhjal hindame kohapeal õpilase vastavust

A1- tasemele.

5.Õppe kogumaht, sealhulgas auditoorse ja iseseisva töö osakaal

Õppe kogumaht 100 tundi, millest kontaktõpe on 80 tundi ja iseseisev töö 20 tundi. Iseseisva töö puhul õppija ( jooksvad iseseisvad tööd koduseks lahendmiseks) kuulab kodus antud õpiku audiomaterjale, s.h.veebipõhist portaali Keeleklikk

.õpib sõnu, kirjutab etteantud teemadel, uurib, loeb vastavalt teemale reklaame, küsib teed, suhtleb poes, kirjutab kirju, koostab menüüd, uurib sõiduplaane, kasutusjuhendeid, koostab lühiuudiseid, õpib sõnu, teeb harjutusi, uurimistööd, loetu põhjal kokkuvõttet, ülevaadet, analüüsib mingit teemat, teeb intervjuud,  teeb töölehtede

harjutusi jpm. Hindamismeetodiks on õpimapp, milles esitatakse ka kodus täidetud töölehed.

Koolitus toimub 2 X 3 korda nädalas à 2-3 akadeemilist tundi korraga ning kestab 4-6 kuud

1.Teenindus

Olmeteenused ja kaubandusega seostuvad teenused ja/või asutused:

– postiteenused

– pangateenused

– kindlustus

– juuksur ja iluteenused

– kingsepp, keemiline puhastus, pesumaja

– poed, kaubanduskeskused ,side- ja info- teenused

Õppija oskab

· esitada oma soove

· esitada küsimusi soovitava põhiteenuse kohta ning vastama teenindaja küsimustele

· esitada küsimusi asutuse lahtioleku aegade, teenuse hindade jms kohta ning mõistma samalaadset faktiinfot

· märkida lihtsale ankeedile arv- ja isikuandmeid

· teavitada teenindajat maksmisviisi eelistusest

· aru saada lihtsate siltide, viitade ja kuulutuste põhisisust

· aru saada reklaami põhisisust

· aru saada kaupade ja/või teenuste kohta käiva teabe põhisisust.

17+4 ak.t.

2.Sisseostud ja hinnad

Kauplused,hind,raha,pangakaart,ostukaart, Kaubad.

Õppija oskab

• hankida ja edastada konkreetset faktiinfot poodide asukoha ja lahtiolekuaegade kohta

• hankida infot kaupade koguse, mõõtude või suurusnumbri ja hinna kohta

• küsida tarbekaupu

• jutustada sooritatud ostudest, keskendudes pigem nende kvantiteedile kui kvaliteedile

• üldsõnaliselt võrrelda kaupade hinda ja kvaliteeti

• aru saada lihtsatest sooduspakkumistest

• vastata müüja või klienditeenindaja abipakkumisele

• teatada, kas soovib ostu eest tasuda sularahas või pangakaardiga.

17+4 ak.t.

3. Reisimine, transport, vaatamisväärsused

Transport, sh kaugsõidud (lennuk, laev, rong, buss jt.) sihtkohad.

– ühistransport, sh kaugsõidud (lennuk, laev, rong, buss)

– linnatransport

– individuaaltransport

– kaubavedu ja veoteenus

– reisibürood

– majutusasutused. Õppija oskab

• hankida faktiteavet transpordi-,  reisi- ja veoteenuste,  öömajavõimaluste jms kohta ning saadud infot mõista

• osta sõidupileteid

• anda teenindajale teenuse osutamiseks vajalikku faktiinfot

• mõista korduvaid suulisi ja kirjalikke teateid (nt Järgmine peatus: Hobujaama) 

•reisi ja majutust broneerida

• mõista lihtsaid juhiseid (nt Järgmine peatus: lõpp-peatus Tartu. Palun väljuda)

• küsida ja juhatada teed kaardi või plaani põhjal.

17 +4 ak.t.

17 +4 ak.t.

4.Kultuur ja  keeled, keelte õppimine .

 Riik, keeled, kultuur

Õppija oskab

• hankida ja edastada faktiteavet kultuurisündmuste toimumise koha, aja, piletihinna ja esinejate kohta

• jutustada lühidalt mõnest kultuurisündmusest

• vastata küsimustele oma keeleoskuse ja praktiseerimis võimaluste kohta ja samalaadseid küsimusi esitada.

5. Inimene, inimeste suhted ühiskonnas

Suhtlusportaalid, iseloomuomadused, erinevsed

Õppija oskab

• jätta ja edastada lühikesi sõnumeid ja teateid

• kirjeldada inimesi nii välimuselt kui muudelt omadustelt.

13+4 ak.t.

KOKKU

LÕPUTEST: kirjalik, suuline

4 ak.t.

7. Õppekeskkonna kirjeldus

Ôppetööks rendime ruume 

• Jõhvi Vene Põhikoolis, Narva mnt.16 

• Sillamäe Gümnaasiumis, Viru pst. 26 

• Sillamäe Eesti Põhikoolis, Tškalovi tn.21 

Õppeklassid asuvad bussipeatusest 2-5 minuti kaugusel. Sissekäikude juures puuduvad liikumist raskendavad trepid. Õppetööks on sisustatud avarad, valgusküllased ja tehniliselt hästi varustatud õppeklassid. Koolitusruumis on olemas õppetööks vajalik tehnika: lauaarvutid õppejõu jaoks, dataprojektorid, magnettahvel, markerid, CD-  mängija, õppematerjalid, koolitusruumid,  õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõuetele. Koolitusruum ning sisustus sobib täiskasvanutele koolituse läbiviimiseks.

8.Õppematerjalide

Põhiõpik : Mare Kitsnik , Leelo Kingisepp. Naljaga pooleks. Eesti keele

loend

õppekomplekt A2 tasemele. Iduleht OÜ.2006.

MALL PESTI, HELVE AHI. E NAGU EESTI. EESTI KEELE ÕPIK ALGAJATELE. Kiri

Mari kirjastus. 2015.

H.Leemets, A.Linnas, G.Kaarma jt. Eesti-Vene Õppesõnastik.Teine trükk.Tallinn.Valgus.

1990. 

Tere jälle ! A1-A2.Puśkini instituut.2012. 

Eesti keele Põhisõnavara sõnastik, Eesti Keele Instituut. Eesti Keele Sihtasutus 2014.

Aavo Valmis, Lembetar Valmis. Lihtne eesti keele grammatika TEA kirjastus. Tallinn. 2001.

9.Nõuded õpingute lõpetamiseks ja väljastatavad dokumendid.

A2- taseme test põhineb riiklikel tasemetestidel ja hindamisskaalal. 

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 175-s kontakttunnis ja vähemalt kümne (10) iseseisva töö sooritamine ning analüüsimine. Lisaks tuleb sooritada lõputest ja suuline vestlus positiivsele tulemusele, s.t vastavalt hindamiskriteeriumidele.

Hindamismeetod:1. Kirjalik test (hõlmab kõiki läbitud teemasid) 

2. Suuline vestlus

Hindamiskriteeriumid:

• endast kirjutatud jutus on kasutatud õpitud sõnavara õiges vormis 

• enda tegevustest kirjutamisel on kasutatud kohakäändeid 

• lünkharjutuste tegemisel mõistab muuhulgas teksti sisu 

• põhi- ja järgarvsõnu on kirjutatud õiges käändes 

• õppija räägib lihtsamate lausetega kursusel läbitud teemadest vastavalt õpiväljunditele.
• õppija vastab arusaadavalt vestluse käigus esitatud küsimustele 

• õppija esitab lihtsamaid küsimusi 

Keelekursusel osalemise või selle läbimise kohta väljastatakse õppijale tõend (kui koolituse käigus ei hinnatud õpiväljundite saavutatust või kui ei saavutatud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid) või tunnistus (kui õpiväljundeid hinnati ja õppija saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud väljundid).