VESTLEJA KOOLITUS

Koolituskava A2


Õppekava nimetus:

Eesti keele koolitus A2.


Õppekavarühm:

Võõrkeeled ja- kultuur,eesti keel võõrkeelena.

Õppekava koostamise alus:

Keeleseaduse Lisas 1 sätestatud A2 keeleoskustaseme kirjeldus.Euroopa Keelemapi A2 taseme keelesokuse kirjeldus „Iseseisev keelekasutaja. A2- eesti keele oskuse” kirjeldus.


Õppekeel:

Õppekeel on eesti keel. Vastavalt rühmale võib õppetöö toimuda vene või eesti keele baasil.

Koolituse maht:

Ôppetöö toimub 2 korda nädalas 2-3 ak. tundi korraga põhiliselt õhtusel ajal. Õpilastele on A2-tase 80.ak.t.,täiskasvanuile 120 ak.tundi. Kestvus 5 – 7 kuud. Ôppetöö lõpetatakse vastavalt õppeprogrammile.

Sihtrühm :

Täiskasvanud,õpilased,töötud.


Õpingute alustamise tingimused:

  • Õppija peab olema end registreerinud kursusel

  • Eeldatav keeleoskustase A1.

  • Õppija peab olema sooritanud A1 taseme eksami või hinnatakse A1taseme saavutamist kohapeal testi abil.


Õppekeskkond ja koolituse toimumise koht:

  • Ôppetööks rendime ruume Jõhvi Vene Põhikoolis, Narva mnt.16;

  • Sillamäe Gümnaasiumis Viru puiestee, 26;

  • Sillamäe Eesti Põhikoolis Tškalovi tn.,21;

Õppeklassid asuvad bussipeatusest 2-5 minuti kaugusel. Sissekäikude juures puuduvad liikumist raskendavad trepid. Õppetööks on sisustatud avarad , valgusküllased ja tehniliselt hästi varustatud õppeklassid.Koolitusruumis on olemas õppetööks vajalik tehnika: lauaarvutid õppejõu jaoks, dataprojektorid, valge magnettahvel , marker; CD-mängija, õppematerjalid, õpikud antakse õppijatele kätte. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõuetele. Koolitusruum ning sisustus sobib täiskasvanutele koolituse läbiviimiseks. Ôppemaksu suurus kehtestatakse vähemalt 10 päeva enne õppetöö algust ja määratletakse kooli ja õppija vahel sõlmitud lepingus. Ôppija võidakse vabastada õppemaksust osaliselt, kui ta on üliõpilane, töötu või kursuse kordaja.


Koolitus

  • tagada eesti keele oskuse tase, mis võimaldab toime tulla igapäevaelus tuttavates olukordades;


  • Kõnelemispädevus

oskab rääkida endast ning tunneb viisakusavaldusi;

• Oskab lihtsal viisil kirjeldada ja tutvustada inimesi, elu-ja töötingimusi ning igapäevatoiminguid.

• Oskab märku anda, et saab jutust aru, kuid mõistmisraskuste tõttu ei suuda ise vestlust ülal hoida.

• Teeb sageli pause, et otsida sobivat sõna või vormi, katkestuse ületamiseks vajab kaasvestleja abi. Sõnastab mõtet tihti ümber.

• teeb ennast tuttavas situatsioonis lihtsal viisil arusaadavaks, kuigi otsib sõnu ja teeb vigu;

• võtab oma võimetekohaselt vestlusest osa ning oskab leida vestlusest uusi vestlusmalle. Oskab vastata lihtsatele küsimustele ja väidetele.

• oskab küsida hinda, teavet sihtkohta jõudmiseks, tellida toidukohas.

• Väljendab end napisõnaliselt ja lihtsalt.

• Tekst moodustub lihtsate sidesõnadega seotud lihtfraasidest ja -lausetest.


  • Kuulamispädevus

Aeglase ja selge jutu korral suudab üldjuhul mõista, mis teemal räägitakse.

• Saab aru konkreetse ja selgepiirilise teksti põhipunktidest.

• Mõistab üksikasju, kui tekst on tavapärasest aeglasem ja selgem ning seda on võimalik korduvalt kuulata.

• Mõistab lihtsat, aeglast ja selget suulist suhtlust, mida vajab konkreetsete suhtluseesmärkide rahuldamiseks (palved, käsud, juhised, küsimused, vastused).

• saab aru lihtsamatest teadetest ning seletustest,


  • Lugemispädevus

suudab mõista lihtsama informatiivse teksti (nt reklaamid, kirjad, menüüd, sõiduplaanid, kasutusjuhendid, lühiuudised) peamõttest ja mõnedest üksikasjadest.

• Suudab leida infot tuttavateemalistest, selgelt liigendatud mõne lõigu pikkustest tekstidest.

• Oskab mõista tundmatute sõnade tähendust konteksti ja keelelise vormi alusel.

• Vajab sageli teksti mõistmiseks korduvat lugemist või kõrvalist abi.

• suudab rahuldaval tasemel mõista töö või huvidega seotud lihtsamat informatiivset teksti.


  • Kirjutamispädevus

Oskab kirjutada väga lühikesi tekste igapäevateemadel (nt lühikirjand, märkmed, taotlused, sõnumid).

• Seob lihtsamaid fraase ja lauseid lihtsate sidesõnadega nagu „ja”, „aga” ning „sest”.

• oskab täita üldandmetega ankeete;

• oskab vormistada tööl vajaminevaid standardseid kirju ning dokumente, teades põhilisi õigekirjareegleid.


  • Sõnavara ja grammatikapädevus

valdab tegevusala ja tavaeluga seotud baassõnavara;

• Mõistab põhilisi grammatilisi tarindeid (pöörded, ajad, mõningad käändelised vormid). Kasutab piiratud hulgal lihtsaid tarindeid, mis võimaldavad enamasti oma mõtet lihtsustatud kujul väljendada.

• Eksib sageli ka grammatika põhivaras (nt kõrvalekalded käände- ja ajavormide kasutamisel, aluse ja öeldise ühildamisel, omadussõna ja põhisõna ühildamisel), kuid enamasti on ei takista see arusaamist.

• suhtleb tavasituatsioonides grammatiliselt õigesti;

• Oskab kasutada igapäevavajadustega piirnevat nappi sõnavara.


  • Pragmaatikapädevus


• Oskab lihtsal viisil väljendada enamikku keelekasutuse sotsiaalsetest funktsioonidest, nt tervitada, pöörduda, küsimusi esitada ja neile vastata, kirjeldada inimesi ja sündmusi, väljendada soove ja tundeid.

• Diskursusepädevus, st oskus moodustada lausetest sidusat teksti, on veel puudulik ja kõne katkendlik.


Õpiväljundid

  • Õppija mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase. Oskab ennast ja teisi tutvustada ning küsida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning sarnastele küsimustele vastata. Õppija on omandanud:

  • teadmised eesti keele hääldusest ja põhiteadmised grammatikast;

  • baassõnavara (umbes 1300 erinevat sõna ja väljendit), mille kasutamist treenitakse dialoogide ja rollimängudega;

  • oskuse ennast väljendada (baassõnavara piires) igapäevastes suhtlussituatsioonides;

  • oskuse aru saada lihtsamast tekstist kõnes, ajalehtedes, raadios, TV-s;

  • kaasvestlejast piiratud ulatuses aru saada;

  • oskuse koostada lihtsamaid kirju.

  • Õppija on omandanud baassõnavara umbes 1300 erineva sõna ja väljendi ulatuses, mille kasutamist on treenitud dialoogide, rollimängudega.

  • Vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustasemele on õppe eduka läbimise korral õppija omandatud teadmiste ja oskuste tase A2.


OODATAVAD ÔPITULEMUSED:

Kursuse lõpuks on õppija võimeline:

Kuulamine

  • Aru saama põhilisest infost selges kirjakeeles tuttaval teemal esitatud tekstist, aru saama aeglaselt ja selgelt edastatud radio- või telesaadete põhisisust õppijale tuttavatel teemadel;

  • Mõistma igapäevaelus regulaarselt korduvate teemade peamist motet ja olulisemaid üksikasju;

Rääkimine

  • Hakkama saama igapäevastes suhtlussituatsioonides olmeteemadel ka eesti keelt emakeelena kõnelevate inimestega, oskama ette valmistuseta vestelda tuttavatel teemadel (info küsimine ja edastamine, selgituste palumine, ettepanekute tegemine);

  • Lihtsate seostatud lausetega kirjeldama kogemusi, sündmusi, unistusi, arvamusi jm, lühidalt põhjendama ja selgitama oma seisukohti;

  • Kirjeldama, võrdlema ja analüüsima sündmusi, nähtuse;

  • Ilma ettevalmistuseta alustama, jätkama ja lõpetama lihtsat vestlust.

Lugemine

  • Aru saama tekstidest, mis koosnevad sagedamini esinevatest või õppija toga seotud sõnadest;

  • Aru saama sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades.

Kirjutamine

  • Koostama lihtsat seostatud teksti tuttaval või õppijale huvipakkuval teemal;

  • Kirjutama isiklikke kirju ja teateid ning edasi andma uudiseid;

  • Kirjutama lühikesi tüüpvormis ettekandeid;

  • Kirjeldama kogemusi ja elamusi.


ÕPPEKAVA A2-tasemele:

Teemad

Ôppesisu

Maht

  1. Mina ja teised

Tutvustamine. Perekond. Haridus.

Ôppija oskab

  • esitada oma isikuandmeid (nt nimi, aadress, telefon, sünnikoht ja –aeg, rahvus,vanus) jm endaga seostuvat faktiteavet

  • end lühidalt tutvustada ning sarnasest tutvustusest aru saada

  • esitleda teisi

  • kirjeldada isikute välimust ja iseloomu

  • kirjeldada oma perekonda, kodu ja tööd

  • kirjeldada oma hariduslikku tausta, elukutset, hobisid ja huvisid

10 ak.t.

  1. Igapäevaelu, kodu ja kodukoht

Igapäevaelu, kodu ja kodukoht

Ôppija oskab

  • vastata küsimustele oma eluaseme kohta ning ise samalaadseid küsimusi esitada

  • kirjeldada lühidalt oma kodu lähiümbrust

  • kirjeldada lühidalt oma pere kodust elu, küsida sama laadi infot vestluspartnerilt

  • kirjeldada oma majapidamist ja kodu sisustust

  • kirjeldada oma igapäevaseid ilmetingimusi ning neid vajadusel üldsõnaliselt võrrelda eelmise elukkohaga väljaspool Eestit

  • kutsuda külalisi

  • jutustada oma päevast ja küsida samalaadset infot teistelt

  • rääkida oma lähedastest ja teistele samasisulisi küsimusi esitada

16 ak.t.

  1. Vaba aeg ja meelelahutus

Harrastused, puhkus

Ôppija oskab

  • rääkida oma huvidest, hobidest, vaba aja veetmise eelistustest ning samasuguseid küsimusi esitada

  • vastata küsimustele oma liikumisharrastuste, muusikalise maitse ja lugemisharjumuste kohta ning samalaadseid küsimusi esitada

  • hankida komkreetset laadi oma huvialade kohta

  • hankida ja edastada faktiinfot kultuuri- või meelelahutusasutuse lahtiolekuaegade, piletihinna jms kohta

  • jutustada lühidalt mõnest meelelahutusüritusest, nt oma sünnipäeva tähistamisest

  • kutsuda kaaslast meelelahutus- või kultuuriüritusele ning ise samalaadsele kutsele vastata

16 ak.t.

  1. Tähtpäevad

Sünnipäev. Tähtpäevad.

Ôppija oskab

  • nimetada pühi ja tähtpäevi, mida tema peres ja tutvusringkonnas tähistatakse

  • õnnitleda pereliikmeid, sїpru, kolleege tähtpäevade puhul

  • kirjutada õnnitluskaarte, telegramme, sõnumit

  • jutustada, mida ta kingib lähistele sünnipäeva puhul

8 ak.t.

5. Enesetunne ja

tervis


Enesetunne ja tervis

Ôppija oskab

  • teatada lühidalt oma halvast enesetundest

  • küsida infot arsti vastuvõtuaegade kohta

  • lühidalt kirjeldada enda või oma lähedase tervislikku seisundit ning mõista samalaadset infot

  • osta apteegist käsimüügiravimeid

  • mõista ravimi infolehe põhilist faktiteavet

10 ak.t.

6. Söök ja jook

Toitumisharjumused

Ôppija oskab

  • kirjeldada oma igapäevaseid toitumisharjumusi

  • hankida infot erinevate söögi- ja joogikohtade asukoha, lahtiolekuaegade ja hinnaklassi kohta

  • broneerida restoranis lauda

  • tellida menüü põhjal sööki ja jooki

  • teatada, kas soovib toitlusasutuses tasuda sularahas või pangakaardiga

  • aru saada lihtsatest päevapakkumistest

  • pakkuda ja paluda söögilauas sööki ja jooki

  • umber kirjutada retsepte

12 ak.t.

7. Teenindus

Teenindusasutuses

Ôppija oskab

  • hankida konkreetset laadi infot teenindusasutuse asukohta,lahtiolekuaegade, teenuse liikide ja hindade kohta

  • küsida põhiteenuseid ning vastata teenindaja lihtsatele küsimustele

  • sooritada lihtsamaid toiminguid pangas, postkontoris, juuksuris jm

  • teatada, kas soovib teenuste eest tasuda sularahas, ülekandega või pangakaardiga

  • mõista lihtsaid teenusetutvustusi ja siltide põhisisu

12 ak.t.

8. Kaubandus

Sisseostud, hind

Ôppija oskab

  • hankida ja edastada konkreetset faktiinfot poodide asukoha ja lahtiolekuaegade kohta

  • hankida infot kaupade koguse, mõõtude või suurusnumbri ja hinna kohta

  • küsida tarbekaupu

  • jutustada sooritatud ostudest, keskendudes pigem nende kvantiteedile kui kvaliteedile

  • üldsõnaliselt võrrelda kaupade hinda ja kvaliteeti

  • aru saada lihtsatest sooduspakkumistest

  • vastata müüja või klienditeenindaja abipakkumisele

  • teatada, kas soovib ostu eest tasuda sularahas või pangakaardiga

12 ak.t.

9. Reisimine

Transport, vaatamisväärsused, reisibüroo

Ôppija oskab

  • hankida, üles kirjutada ja jagada infot ühistranspordi sõiduplaani või reisi kohta

  • osta sõidupiletit

  • teatada oma sõidu sihtpunkti

  • küsida ja juhatada teed toetudes kaardile või plaanile ning mõista samalaadset infot

  • mõista, kuidas ühistranspordiga sihtpunkti jõuda

  • mõista vaatamisväärsuste kohta käivat numbrilist põhiinfot

  • broneerida tuba hotellis

  • kirjutada postkaarti puhkusereisilt

  • teatade, kas soovib teenuse eest tasuda sularahas või pangakaardiga

12 ak.t.

10. Keskkond, kohad, loodus, ilm

Keskkond, kohad, loodus, ilm

Ôppija oskab

  • kirjeldada oma kodukohta

  • küsida oma osukoha ja anda sellest infot

  • küsida ja juhatada teed

  • aru saada ilmateate põhisisust

  • kirjeldada konkretse ajahetke ilma

  • leida maakaardilt kindlat infot

  • nimetada mõningaid loomi, linde, taimi

12 ak.t.

Kokku


120 ak.t.


A2 Õpivara:

Aavo Valmis, Lembetar Valmis. Lihtne eesti keele grammatika TEA kirjastus. Tallinn. 2001.

Leele Kingsepp, Mare Kitsnik “Naljaga pooleks”. REKK Eesti keele algtasemetest. Tallinn 2000. REKK Veebimaterjalid

M.Ilves “Algaja keelekasutaja A2-taseme eesti keele oskus HTM ja Eesti keele sihtasutus 2008”

M.Pesti, H.Abi. E nagu Eesti.

Saarso 2000 = Kristi Saarso. Sõnavara õpetamine. Keeleõpetaja metoodikavihik. Tallinn: TEA kirjastus.

Eesti Keele Sihtasutus 2014 = Eesti keele Põhisõnavara sõnastik, Eesti Keele Instituut


Hindamisvorm:

A2-taseme kirjalik test.


Nõuded õpingute lõpetamiseks,sh.Hindamismeetodid ja- kriteeriumid:

Aktiivne osalemine õppetegevuses. A2 –taseme testi sooritamine vähemalt 75 %

ulatuses. A2 taseme test põhineb riiklikel tasemetestidel ja hindamisskaalal.

Vajadusel abistame A2 taseme eksamile registreerimisel.


Koolituse läbimisel väljastatav dokument:

Õppijaile väljastatakse õpingute lõpetamisel A2- taseme koolituse läbimist tõendav

tunnistus või tõend.

Tõend täienduskoolituses osalemises või selle läbimise kohta väljastatakse isikule

kes ei saavutanud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid.

Tunnistus väljastatakse isikule ,kes saavutas kõik õppekavas nõutud õpiväljundid.


Koolitajad ja koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni

või õpi-töökogemuse kirjeldus:

  1. Reet Lümat

1996- Tartu Ülikool; kaheaastane täiendõpe- eesti keel vene õppekeelega koolis

2006-Tartu Ülikooli Narva kolledž- Eesti keel teise keelena, õpetaja aastast 1986-2016.Õpetab eesti keelt erinevates firmades,s.h.Vestleja koolituses aastast 2000.

  1. Berta Kašina, on osalenud täiendõppes erinevatel kursustel;

1975.a - 1984.a Kohtla-Järve 8-kl. kool nr.11, eesti keele õpetaja.

1984.a - 1993.a Kohtla-Järve linna raamatuühing, vastutav sekretär.

1993.a -1997.a Kohtla-Järve Täiskasvanute Koolituskeskus, eesti keele õpetaja.

1997.a. - k.a. OÜ Vestleja koolituskeskus, eesti keele õpetaja.

Õpetaja Berta Kašina on väga kogenud pedagoog. Oma töös ta kasutab erinevaid metoodilisi võttleid selleks , et õppurites äratada suuremat huvi eesti keele vastu ja tõestada, et eesti keelt on võimalik selgeks õppida. Tunnis valitseb töökas ja sõbralik õhkkond, õpetaja on nõudlik, kuid samas ka heatahtlik. Õppurid suhtuvad õpetajasse austusega. Oma töös õpetaja Berta Kašina on saavutanud häid tulemusi, seda näitavad õppurite tasemeeksamite tulemused.

3.Jelena Ohakas : kõrgharidus, Tartu Riiklik Ülikool ;

filoloog: vene keele ja kirjanduse õpetaja eesti õppekeelega koolis, Talllinna Pedagoogikaülikool (09.1993-06.1995)- eesti keel võõrkeelena vene koolis. Aastast 2004 kuni käesoleva ajani töötab Ida-Virumaa keeltekoolides eesti keeleõpetajana.

Jelena Ohakas on kiiduväärt õpetaja.Ta on aktsepteeritud õpilaste poolt ning paljud õpilased tahavad tulla nimelt õpetaja Jelena juurde õppima.

4.Dmitri Kolotuśkin :Tallinna Pedagoogikaülikool-eesti keel võõrkeelena;

Õpetab eesti keelt kursustel. Kogenud ning kohusetundlik õpetaja.

CV,diplomid lisatud.


Õppekava kinnitamise aeg: 12.04.2016